Lapsed on meie elu õied. Ja neid võiks ka vajalike lauakommete teadmistega tutvustada. See võib osutuda raskeks ja pidevaks tööks, mis kestab aastaid. Kuid kogemused näitavad, et pidev põhitõdede kordamine tasub siiski ära. Kõige olulisem on lastele vastata „ miks“ küsimustele.
Küünarnukke ei tohi lauale
toetada. Karmimad etiketi nõustajad ei luba isegi küünarvart lauale toetada.
See on lihtsalt matslik. Miks? Sest antud etiketi reegli üks legende räägib, et
pannes küünarnukid lauale justkui kaitsed oma toitu ja valvad seda, nagu
koopainimene. Samas on ajas etikett ja käitumine muutunud üha tunnetuslikumaks.
Turunduse üks selgitav mõiste paljudest ütleb, et turundus on tarbija vajaduste rahuldamine ettevõtte jaoks kasumit tootval viisil. Seega on tarbija vajadused kõige olulisemad ja saavutades tema rahulolu peaks ta tooma ilmselgelt ettevõttele kasu, muidu ei ole ettevõtte tegevusel ka mingit mõtet. Kuid mingi osa kliente ei ole rahul, ükskõik kui hästi ettevõtte pingutab.
Alustaks tegelikult lõpust. Kuidas teada saada, kas klient on või ei ole rahul? Tarbimisväärtust saab hinnata alles kliendikontakti lõpus. „Rahulolus väljenduvad tarbija tunded, mis on seotud mõnu, heameele, rõõmu, naudingu ja pettumusega, sõltuvalt toote tajutud tunnustuse ja nende ootuste vahekorrast. Pärast ostu on tarbija rahul või rahulolematu.“ (A. Vihalem; 91)
Sabraaž on šampanjapudeli avamise tehnika.
Nagu enamus vanade asjadega, ei saa ka siin kuulutada seda ainumast tõde ja õigust- kes ja kus selle tehnika leiutas. Kuid huvitavad on need legendid sellegi poolest.
Me peaks lõpetama lause "klient on Kuningas" kasutamise. Nii kliendid kui ka teenindusettevõtted tegelikult enam sellest ei lähtu. Selle lausega ehmatame ära ettevõtte noored töötajad, kes pärast mitme halva Kuninga teenindamist lähevad töölt minema, sest on aru saanud, et teenindustöö on vaid kõige tugevamatele. Kes klient siis on?
